Filmisemiootika

Õppejõud: Katre Pärn

12.02.2013

Kohalkäimine, konspekt, seminarianalüüs, filmianalüüs, SUULINE eksam


Filmi tõeline tähendus?
Tõlgenduste adekvaatsus, selle tõestamine. Kuidas jõutakse tähenduseni, mitte ainult mida miski tähenda.

1) FORMAAL-ESTEETILINE SUUND
Film kui kunst. Eemaldab filmi tootmisprotsessist. Stiilid. Kunstiline väljendus.
2) SOTSIAAL-IDEOLOOGILINE SUUND
Film ajaloolise dokumendina, film kui sotsiaalne nähtus. Kuidas film on mõjutatud ühiskonnas toimuvast ja vastupidi. Propagandafilmidest. Kalduvad marksismile tihti.

Teoreetilised raamistud, mis aitavad filme uurida, nt strukturalistlik ja feministlik raamistu.
Filmide eneste uurimine - metodoloogilised suunad: stiilianalüüs, temaatiline analüüs, motiivianalüüs, kontentanalüüs. Ilma huvisid, ideoloogiaid arvestamata.

*FILMIAJALUGU
Filmikunsti arengu kronoloogia konstrueerimine. 3 suunda: suurteoste, sotsioloogiline (areng ühiskondlike protsesside ja liikumistega), tehnoloogiline (kuidas tehnoloogia areng mõjutanud (filmi)kunsti, kaamerate liigutamine ja heli salvestamine nt).

*FILMITEOORIA
Üldistatud käsitlused
4 põhiküsimust Andrews'i järgi:
1) filmi toormatejal (meedium). Meediumispetsiifika, kino olemus.
2) meetodid ja tehnikad - kuidas loomeprotsess muudab toormaterjali filmiks? Kinotehnikad, väljendusvahendid.
3) Vorm, tüpoloogiad - millised filmid? Filmiteksti probleem
4) Eesmärk ja väärtus? Film ja ühiskond.

Ajakirjanduslik filmikriitika (arvustused) VS akadeemiline filmikriitika (deskriptiivne [põhjalik filmi kirjeldamine, kas oleme üldse võimelised kirjeldama piisavalt], interpreteeriv [tõlgendav], evalueeriv [teose väärtuse uurimine suhestatuna teiste teostega ja kultuurikontekstiga]). Akadeemiline lähtub teooriast.

Uurimine ulatuse ja vaatepunkti järgi:
immanentne, funktsionaalne, formaalne, kontekstuaalne, ideoloogiline.

Kas semiootika on meetod, lähenemine või uurimisvaldkond? Vaatepunktist olenevalt. Filmiuurimisel semiootika üsna kitsas, toetub 60-70ndatel rajatud käsitlustele.
Mõista filmi semiootilisi aspekte tervikuna, tähenduslikkus.

Filmisemiootika eesmärk Metzi järgi on 'Mõista, kuidas filme mõistetakse'. Kuidas näeme tähenduslikuna ja milles tähenduslikkus tekib. Eesmärk pole jõuda absoluutse tähenduseni.

*Uurimistasandid:
Narratiiv, misanstseen, kinematograafia, kommunikatsioon, kultuur.

Film kui kultuuritekst, kultuurikeel, kultuurinähtus.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---19.02.2013 LOENG----

***Seminarianalüüsid: valida ÜKS film - filmipildi tasand, lõigu tasand, filmiterviku tasand, film ja filmiväline (intertekstuaalsus, intermeedialisus, film ja elu)***

MIS ON KINO?
Kuidas me määratleme nähtust?
Kino definitsiooni viisid:
- Raporteeriv, mis toetub sellele, kuidas mõisteid kasutatakse. Metzi 'Keel ja kino' kino ja filmi erinevus raporteerivalt
- Sätestav, mis tähendab spetsiifilise eesmärgiga määratlust
- Essentsialistlik, mis proovib nähtuse olemust definitsiooni püüda, määratleb tunnused, mis on vajalikud kindlaks nähtuseks nimetamiseks.

KINEMATOGRAAFIA
Filmide tegemise kunst
kinema - liikumine, graphein - kirjutama (kreeka)

FILM
Individuaalne teos, filmikunst
Fotograafia -> filmikunst

KINO
Filmide tervikkogum, kunstivorm
Kino kui filmisõnumite kogum
... meedium (materjal)
... väljendusvahend (keel)
... kompleksne kultuurinähtus (majanduslikud, tehnoloogilised, sotsioloogilised jne aspektid

Kas telefoniga saab filmi teha? Animatsioon?

Kino vaadelda valdkonna või institutsioonina, sest ilmnevad sotsiaalsed mustrid, mis valitsevad inimeste mõtlemist, praktikais ja käitumist.
Kas film on meedia, kunst või tööstus?

Kino olemas?
materjal ja idee.
Human phenomena

Kino mõtestamine ja määratlemine.

Meediumi sünd tehnoloogiana (fotograafia, kinematograafia, projektor), väljendusvahendina (kroonika ja kunst, keele leidmine), institutsioonina (kino kui praktika)

Enesekirjeldus
-Filmiteooria ja filmikriitika
-Filmiajalugu

Essentsiaalsed tunnused
-pildiline
-fotograafilisus
-salvestatud filmile
-projitseeritud
-loob mulje liikumisest
-kahedimensiooniline
-eraldatavale pinnale kuvatav
-mehhaaniliselt genereeritud
-malli järgi reprodutseeritav


McLaren 'Blinkity Blank' - Film kraabitud filmilindile


Kino kui teatud keelt kasutavate tekstide kogum
KOMMUTATSIOONITEST: Väjendusmaterjali sensoorsed tunnused:
-piltide ikoonilisus
-mehaaniline reprodutseerimine
-paljusus
-liikuvus



BAZIN'i ARTIKLID FILMIKEELEST
Tummfilmilt üleminek helifilmile mittesujuv.
Auori meelest 2 tendentsi 20-40ndate filmis - režissöörid, kes usuvad pilti ja režissöörid, kes usuvad reaalsusesse. Filmis tähtsal kohal montaaž, mis jaguneb kolmeks:
1) paralleel - kahe ruumiliselt eraldatud tegevuse üheaegsus
2) kiirendatud - millegi kiirendamine, ilma tõelise kiiruse kujutisi näitamata
3) atraktiivne - millegi rõhutamine teise kujutise kaudu
Montaaži eesmärk tähenduse loomine, mida kujutised objektiivselt ei sisalda ning mis tuleneb vaid nende omavahelistest suhetest.
Filmikunstis on peetud montaaži ja pildi väljendusrikkust põhiliseks. Tummfilm on täiuslik kunst, heli on koguni teisejärguline.
Sisu ja vorm.
1930ndatest olid olemas vajalikud tehnilised tingimused - mikrofoni võimalused, kraana kasutamine stuudiotehnikas, värvitundlikkuse kasutamise üldiseks muutumine.
1938ndal aastal oli levinud ühte tüüpi kadreerimine. Süžeed kirjeldati järgnevate plaanide kaudu, millede arv oli alati ligi 600.
Kaadrisügavus.
ONTOLOOGIA
Kunst - psühholoogiline eesmärk, usk kunsti kui nt kaitsjasse (muumiatele kujukesed jne).
Kino kujutava realismi tipp
Perspektiivi leiutamine tähtis punkt. Siit arenes kaks erinevat suunda, kus üks lähtus ainult esteetilise vajaduse rahuldamisest, teine proovis luua illusoorset teisikmaailma. Kujutava kunsti tähtsus langema. Fotograasfia - realism, objektiivne kunst

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---26.02.2013 LOENG---

Kino mõtlemisest sõltuv või mittesõltuv?
John Deeley. Filosoofiline.

Chris Marker 'La Jetee' - fotoromaan.

Domineeriv kino: peavooluk, end taastootev sotsiaalne norm

Mis teeb kinost kino (meediumispetsiifika):
-tehnoloogilised aspektid
-semiootilised aspektid
-esteetilised
-kuidas tehnoloogia, stiil, sisu mõjutavad üksteist

Kuidas teater läheb filmikunstiks üle? Näitlejatega seonduv, liikumine ruumis, kaadris.

PETER GREENWAY
Kino monokultuur - ühtne mudel
Filmi alus loomulikus keeles tekst, peab olema kaamera, näitlejad jne - türannia.

***Kui kaua filmi kinos mängitakse oleneb sellest, kui palju popcorni jne müüakse***

Mida peetakse kinematograafiliseks

***Slaidi pealkiri 'blah'***

Mille alusel otsustame, kas tegu filmiga?
-meediumi, kinokeele, filmiteksti, kinokommunikatsiooni tunnused
-meediumispetsiifilisus, intermeediaalsus

Filmitekstide loomine, uurimine
Filmikriitikutel kitsad ootused filmidele

Väärtfilm - rahalised toetusmehhanismid riigi poolt

Ontoloogilised lähenemised:
-Kino olemuse otsimine, määratlemine

Filmiteooria loo konstrueerimine:
-Klassikaline filmiteooria - filmi olemuse otsingud
-Christian Metzi faasid - normatiivne (tulevaste filmide mõjutamisele suunatud), kirjeldav (olemasolevatele filmidele suunatud), analüüsiv (seletav teooria, millisest vaatepunktist kirjeldus luuakse).

Francesco Casetti kolm paradigma:
1) ontoloogilised teooriad - mis on kino, kinol identifitseeriv omadus, üldiselt kehtiv määratlemisviis
2) metodoloogilised - millisest vaatepunktist uurida, süsteemsus, asjakohasus
3) spetsiifilised paradigmad

Henderson: kahte tüüpi filmiteooriaid
1) osa ja tervik - filmiosade vahelised suhted, filmi komponendid
2) reaalsusega suhestumine

ANDRE BAZIN
Autoriteooria - kinovihikutelt režissöör filmi tõeline autor.
Prantsuse uue laine kino vaimne isa
Postuumne


HENDERSON 'TWO TYPES OF FILM THEORY'

Filosoofid klassifitseerivad tihti erinevaid teooriad. See on kasulik, sest nii luuakse kord muidu väga ulatuslike ja mitmete teooriate hulgas.
Filmiteooriate klassifikatsioon erineb aga veidi teistest valdkondadest, sest valitseb teooriate nappus ja mitmeid võimalikke lähenemisi pole veel korralikult uuritud, samuti pole ükski filmiteooriatest täielik.
Niisiis kaks filmiteoriat:
1) part-whole (osa-tervik) teooriad
2) reaalsusega seotud teooriad

Esimeste näideteks Eisenstein ja Pudovkin, kes räägivad kinemaatiliste osade ja tervikute suhetest; teise näideteks Bazin ja Kracauer [krakauer] - kino seotus reaalsusega.
Teooriaid lähemalt uurides saame kahandada Bazini ja Eisensteinini. Nemad on olnud kõige suurema mõjuga filmiteooriatele ja kõige terviklikumad ning paremad. Nende teooriad on samuti kõige lähedasemad reaalsele filmile ja põhinevad täielikumale filmiajaloo teadmistele.
'The real' - reaalsus - on nii E kui B alguspunkte, kumbki ei defineerinud reaalsust. Erinevus selles, et Eisenstein väljub reaalsusest, Bazin mitte.

Eisensteini, Pudovkini, Malraux jaoks on töötlemata film küll mehhaaniliselt reprodutseeritud reaalsus, kuid mitte kunst. Kunstiks saab filmi lugeda vaid siis, kui üksikud osad on kokku monteeritud.

Bazini reaalsuse teooria on täis metafoore. Bazin kõrvutab autoreid, kes uskusid pilti ja autoreid kes uskusid reaalsusesse. Bazin leiab, et pilt on osa reaalsusest ja pole vaja seda muuta vms.

Bazin ei identifitseeri objekti ja pilti, samas kui Eisenstein seob need - filmiklipp on reaalsuse fragment.
Samal ajal kui E tähtsustab montaaži, Bazin kritiseerib seda.
Bazin rääkis objektiivsusest.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---05.03.2013 LOENG---

REALISM, FORMALISM (Vene vormikoolkond)
Klassikaline filmiteooria: keskenduti sellele, mis on filmikunst, normatiivsed käsitlused, ei spekuleerinud filmispetsiifika üle, väga klassikaline mõtteviis - õige ja vale viis filme teha jne. Eisenstein, Pudovkin, Laffay, Dulac, Bazin, Morin, Canudo...

KOLMNURK yo:

REPRESENTATSIOON/PILT




REAALSUS/MAAILM TÕLGENDUS/AUTOR/VAATAJA


Pilt on asi iseeneses või selle koopia?
Uued ideed: Filmi terviku vormiga mängimine. Tekkisid filmid, mille komposit kinolik.

*SIGFRIED KRACAUER
Materiaalne esteetika vs formaalne esteetika
Kino tuleneb fotograafiast, fotogeemiline protsess ja materiaalne seotus representeeritava maailmaga, foto on tõestus asjast. Fotograaf kui tunnistaja, pealtnägija, võõras kuid mitte osaleja.
Filmi eesmärk on salvestada ja paljastada füüsilist ja lavastamata reaalsust.

*ANDRE BAZIN
Objekt ja kujutis
Ümbritseva maailma kujutis ilma inimese loomingulise vahelesegamiseta
TOTAALNE KINO - totaalne reaalsuse representatsioon. suudab kõikide meelte poolt esitatavat maailmataju representeerida.

*Kaks tendentsi
Vaimse reaalsuse väljendus (portreeritavat ületav sümbolism, esteetiline küsimus)
Reaalsuse teisik (reaalsuse illusioon, psühholoogiline küssa)
Nende kahe süntees - autoriteooriad

*Nähtamatu stiil
-ei lisa midagi reaalsusele, ei muuda seda
-kaadrisisene montaaž (pikk kaader, võttekaader->montaažikaader)
-kaadrikompositsioon
-kaadrisügavus
-vaataja ja autori teistsugune suhe, vaataja aktiivsus

***Mis ühel hetkel mõjub realistlikuna, ei pruugi seda teha järgmisel hetkel***

VENE VORMIKOOLKOND
'Poetika kino'
Eichenbaum, Shklovski, Tõnjanov
Kinopoeetika, kinostilistika, kinokeel
Mis teeb pildist esteetilie väljenduse?

*Kinotähendus
Kunstid erinevad suhtumiselt objekti - materjali käsitlemise eripära
stilistiline ümberkujundamine - fotogeensus
stiil kui tähenduslik fakt, tähenduslik deformatsioon
esemete tähenduslikuks muutumine - tähenduslik suhestamine, selle nihestamine
eesmärk rebida kujutis lahti selle välisest motiveeringust ja omistada tähendus uue terviku raames

Filmi kui kunsti materjaliks ei ole reaalsus, vaid kõik see, mille poolest see erineb reaalsusest.

Kino olemuses vaadatakse mpontaaži kui kino närvi ja kaadrit kui selle ehitusplokki

Kuleshovi efekt:
-filmimaterjali eripära otsimine, mis seletab selle mõju
-montaaž kui materjali korrastamine
-eksperimendid: tõestada montaaži olemust keskse kinematograafilise tööriistana läbi mõju tõestamine. Kuidas kaadrite kõrvutamine mõjutab vaataja tõlgendusi
-Seega, oluline ei ole kaadrite sisu vaid nende kõrvutamine

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---12.03.2013 LOENG---

Sucker Punch - miks nimi?
-> kasuisa kasutab ebaausat võtet
-> ebaaus võte vaatajate suhtes - peaosaline polnud babydoll nagu lõpus selgus

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---19.03.2013 LOENG---


Film ei saa tähendust mitte ainult reaalsusest, vaid suures osas pildist (montaažist)
PILT -> Stiili semantika
-> Filmimärk (sümbol). Selle asemel, et peegeldada reaalsust, filmipilt võõrandatakse. Miski läbiv sümbol filmis (American Beauty - roos).

Markeeritud ja markeerimata elemendid (Lotman 'Filmisemiootika')

JÄRGMINE KORD: film, mida vaatama hakata, analüüsida.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---26.03.2013 LOENG---

METZ
Film on nii raskesti seletatav, sest ta on nii kergesti mõistetav.

Umberto Eco - ikoonilised märgid kodeerimata?

Stiil:
-Muusika
-Värv
-Valgustus
-Nimed
-Montaaž
-Kadreering

Pehme valgustus vs terav (kontrastne) valgustus
Pehme silub kurrusid näol, kontrastne toob varje jne.
Pehme naiste puhul, kontrastne rohkem meeste.

Järgmine kord tuleb Lotman 'Terminalist' rääkima.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---02.04.2013 LOENG---

TERMINAL
Mingi puudujääk (tavaline keiss muinasjuttudes) - üks jazzitüübi allkiri puudu. Ja nagu ikka muinasjuttudes, tuleb ette takistus, mille ületamiseks vaja mingit võluasja -> rohelise templiga paber. Vaenlane - lennujaama ülem vms - lubas ustest läbi minna 5 min jooksul, et siis kutsuda politsei ja et 'prints' poleks enam tema vastutusel.

Järgmiseks Lotmani filmianalüüsiks 'Big Lebowski' http://www.imdb.com/title/tt0118715/

Järgmiseks Katre Pärna loenguks Metz

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---09.04.2013 LOENG---

Kaadrik (klassikalises 24 tk sekundis)
Kaader (filmilõik)

Filmil vs mittefilmilik
Eisenstein: filmilõik on tükike reaalsust ja mittefilmilik, filmilikuks saab siis, kui suhe reaalsusega montaaži abil läbi lõigatakse.
Bazin: seos reaalsusega ongi filmilik

Tähenduslikud ühikud: artikulatsioon (kujutise, kujutamise viisi, narratiivsed)

*Kas kino on keel või keelesüsteem?
Süsteem on range korratunud kood. Eelneb sõnumitele, on topeltartikuleeritud. Keel on miski siis, kui ta on sarnane loomuliku keelega ja seda kasutatakse enese väljendamiseks. Keelesüsteemon korduv, diskreetne, tükkidest moodustatud, kokkuleppelise tähendusega, potentsiaalne. Filmipilt on kordumatu neologism, pidev, eraldiseisvate tähistajateta, ikooniline, alati juba aktualiseeritud mitte potentsiaalne. Seega FILM EI OLE KEELESÜSTEEM.

ROLAND BARTHES
Filmimärk on spetsiifiline ja ajalooline - juba realiseeritud, juba olemasolev, mitte universaalne või potentsiaalne ühik. Samuti põhineb analoogial, imitatsioonil ja seega pole ka arbitraarne. Kui kaugele saab tähistaja tähistatavast minna? Distants ei saa minn väga suureks.
Foto on koodita sõnum, ta on analoogiline - denoteeritud sõnum
Konnoteeritud sõnum: stiil, sümbolid, mitterepresenteeritavad aspektid
Konnotatsioonikood on mõistetav märkide tundjale, vaja õppida.

SÜNTAGMAD METZ'i TEKSTIS LK 124.

1. Autonoomne kaader:
- nondiegetic insert. pildil 'võrdlev' funktsioon. näidatakse midagi, mis ei ole otseselt seotud filmi tegevusega.
- subjective insert. pilt annab edasi mitte käesolevat juhtumit/hetke vaid praegu mitte toimuvat tegelasega seotud juhtumit. Nt meenutus, unistus.
- displaced diegetic insert. pilt pannakse teise süntagmasse. nt näidates kiusajaid näidatakse korraks ühe kaadri vältel kiusatut.
- explanatory insert. objekt eemaldatakse selle empiirilisest ruumist ja esitletakse meile abstraktses ruumis. Nt lähivõte visiitkaardist või kirjast.
2. Paralleelne süntagma (mittekronoloogiline). montaažiga on koos jooksma pandud kaks või rohkem motiivi, millel vähemalt esialgu ei paista mingit seost olevat. Sellisel montaažil on otsene sümboolne väärtus. nt pildid rikastest ja vaestest, maast ja linnast.
3. Bracket süntagma (mittekronoloogiline). väike stseeniderida toob vaatajani näiteid reaalse elu sama juhtumi nähtustest vms. nt kaadrid hävingust, pommitamisest, leinast illustraarivad sõjaga kaasnevaid nähtusi.
4. Deskriptiivne süntagma (kronoloogiline süntagma). erinevad filmipildi kirjeldused, denoteerib. nt maastiku kirjeldus: puu->oja->mägi.Samuti saab kirjeldada tegevusi, mida vaataja ei saa ise ajas kokku siduda. nt lambakarja ajamine: lambad->lambakarjus->lambakoer.
5. Narratiivsed süntagmad (kronoloogiline). nendes süntagmades on ajalises suhtes objektid, mis sisaldavad järjestikkuse elemente ja mitte alati samaaegselt(?)
- alternate süntagma (alternatiivsüntagma). montaaži tõttu jõuab meieni alternatiivselt kahe või rohkema juhtumi seeriad nii et iga seeria sees ajalised suhted on järjestikused. nt kaader kiusajatest vaheldub kaadriga kiusatust ja siis näidatakse jälle kiusajaid.
6. The scene. Lineaar-narratiivne süntagma -> diegetic breaks. lihtsad kaamerapausid. ajaline järgnevus on katkestatud kaamera ümberpaigutamise tõttu, pärast jätkatakse samas kronoloogilises punktis, kuhu selleks ajaks oldi jõutud. Teine variant on lihtsalt continious ehk ilma nende pausideta (scene properly speaking, mida kasutasid varajased filmitegijad: vestlusstseenid.)
7. Ordinary sequence. organiseerimata katkendlikkus, jäetakse välja momendid, millel pole nii suurt tähtsust arvestades sisu.
8. Episodic sequence. organiseeritud katkendlikkus. sequence seob kokku mitu väga lihtsat stseeni, mis on üksteisest eraldatud optilise seadmega ja mis järgnevad üksteisele kronoloogilises järgnevuses

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---23.04.2013 LOTMAN---

Igas narratiivis 3 tasandit:
1) Faabian, plot: sündmustik, nii nagu ta peab olema, kronoloogiliselt jne
2) Süžee: tegevuste järjestatus??
3) Jutustus:
a) Objektiivne ehk temajutustus - tegelastest räägitakse objektiivselt, kõrvaltvaataja silme läbi nt
b) Subjektiivne ehk minajutustus - tegelased ja tegevused läbi ühe silme

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---14.05.2013 LOENG---


FILMIANALÜÜS juuni keskpaigaks (15.06?) 7-10 lehekülge
-Filmi ja filmivälise maailma suhte probleem
-Filmikunsti piiride probleem
-Filmimärgi probleem
-Filmi süntagmaatilise ehituse probleem
-Kinokeele probleem
-Filmi tekstuaalse süsteemi probleem
-formaalne süsteem
-narratiivne
-diegeetiline
-temaatiline
-Tähendustasandite probleem

LÕPUEKSAM
Filmianalüüsist lähtuv suuline eksam/tagasiside
---

Filmimärk
Suhe filmivälise reaalsusega

Denotatsioon ja konnotatsioon
Otsene ja kaudne tähendus

Lotman: iga teksti ühik võib olla kinokeele elemendiks, kui sellele on alternatiiv - kas või selle mittekasutamise teel. Kasutamises või mittekasutamises peab olema tajutav kord.
Lotmanil on seotud kindlate filmidega.

Kinokeel on narratiivne keel, jutustab lugu (Metzi süntagmaatika)
Kinokeel on keelesüsteem -> tekstuaalne süsteem (unikaalne süstm)

Kuivõrd kunstis on eeleksisteeriv keel võimalik?
Sest kunst on ju loominguline ja kuidas me saame olla loomingule, kui meil on etteantud keel vms.

EMILIO GARRONI
Kood: filmiüleselt funktsioneeriv süsteem, kõik filmid ei ole sama koodiga
Tekstuaalne süsteem: film või filmide grupi süsteem

METZ
Kinokeel: mitteainulaadsed süsteemid, st süsteemid, mis on võimelised lõputult osalema erinevate sõnumiste korrastamisel ning unikaalne saab olla üksnes nende kombinatsioon filmis
Filmitekst: filmi totaalne diskursus, reaalne ühik, mis sisaldab erinevaid süsteeme, millest osad suurema sotsiokultuurilise taustaga??
KINOSEMIOLOOGIA UURIMISOBJEKTIKS ON TEKST, MITTE PSÜHHOLOOGILISED NÄHTUSED

Kinokeel kui potentsiaal:
Neologismidest paradigmaatikani
Valikuteljed, tähenduslikud valikud, miks just sellised tegelased jne
Filmi osaded uurimine

Konkreetne realisatsioon:
Kinematograafilise ja kultuurilise potentsiaali realiseerimine
Unikaalne süsteem
Terviku filmi uurimine

Kinokeel on koodide kogum
Väljendusvahendite kasutamise käigus tekkinud regulaarsused. Kood on Barthesi järgi see, mis on juba nähtud, juba loetud.
Samas on autori käekiri ka seaduspärasus ehk kood.
Kood on materjali liigendus, korrastus, vorm.

MUUSIKAKOODID
Claudia Gorbman
-Puhtad muusikakoodid - teosesisene, elementidevahelised seosed
-Kultuurilised muusikakoodid - kultuurikonstekst, mõni on rahvuslik, mõni matustele või pulmadele omane
-Kinematograafilised - pildi ja muusika seos

Kood ja loomingulisus
Filmikunst ei ole küll NII reeglipärane, kuid ometigi on seal koodid. Kust tuleb loomingulisus ja kust reeglipärasus. Originaalsuse küsimus - kuidas olla originaalne (ja publikule vastuvõetav) ja samas järgida mingeidki koode.

Kui on kood, peaks olema ka mingi fikseeritud tähendus, samas on ka fikseerimata tähendusi. Koodid kui tähistatava tähistajad. Kood on ka suur plaan, panoraamplaan - aga neil ei ole nö sõnaraamatutähendust, neil tekib tähendus teose sees, olenevalt filmisisestest seostest. Lotmani markeeritus ja mittemarkeeritus jällegi aktuaalne.

Liigenduse ja korrastuse viisid
Liigendus tuleb eristusvõimest? Suur vahe kas eristada ainult must-valget või igal värvil mitut mitut tooni. Tuleneb mitmest asjast - nt kultuurist.

Kinokeel on modelleeriv süsteem.
Lotman: filmikunst ei ole maailma pime koopia, vaid selle modelleerimine.

Film kui süsteem või tekst.

Kaader
Minimaalne ühik
Erinevate objektide eristamine kaadris
Kuidas liigendatud

Integratsioon tasandite vahel, kuidas need on omavahel kokku pandude
Kaardistamine

Filmianalüüs süsteemi konstrueerimiseks, mudeli tuvastamiseks.
Uurija vaatepunkt, ei saa õiget tähendust.
Ühel tekstil võib olla mitmeid tekstuaalseid süsteeme, lugemise viiseja tasandeid. Iga tekst saab olla erinevalt mõistetud. Mis saab minu jaoks tähenduslikuks ja tähtsaks? Ise suhestan ümber.

Millisteks elementideks liigendada narratiivi?

Bordwell ja Thomson, pt filmivormist
Chapmani ülevaade narratiivsest struktuurist

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---CHATMAN 'TOWARDS A THEORY OF NARRATIVE'---

Narratiivi osad:
1) story - lugu. sündmused, sisu, objektid, inimesed jne
2) diskursus. mulje; see, millega sisu on väljendatud.
Lugu on MIS, diskursus KUIDAS.
Sarnast eristusviisi on järginud Aristoteles, Vene vormikoolkond
Faabula - kokku seotud sündmuste komplekt, mis jõuab meieni.
Sisu (plot) - kuidas vastuvõtjani jõuab see, mis juhtus; sündmuste järjekord.
Järjekord võib olla ajaline abc, tagasivaateline abc, algab in medias res ehk bc

Narratiivi diskursus jaguneb:
1) narratiivi struktuur ise
2) konkreetse meediumi (mille läbi narratiivi esitletakse) manifestatsioon.


| Content | Expression
| |
Substnce | |
----------------------------------------------
Form | |
| |
----------------------------------------------

Substantsid - semiootiliste elementide materiaalne olemus


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---21.05.2013 LOENG---

NARRATIIV JA DIEGEES
Diegees - filmimaailm, kolmemõõtlemine ruum, kus hargneb lugu, vaataja poolt loodav rekonstruktsioon, kus toimuvad sündmused, liiguvad tegelased.
NArratiiv - põhjuslikult seotud seosed

Eelmisel korral kinokeelest kui keelesüsteemist (modelleeriv), filmitekstist kui tekstuaalsest süsteemist (mudel)
Tähenduslikkus tuleb valikust.
Lotman: teatud elemendid on markeeritud ja rõhutatud, et tõmmata vaataja tähelepanu.
Täiendavalt Bettetini tähendusloome suundadest:
1) Tekstilt allikale - intentsionaalsus, koodide valik ja kasutus. Allikas vb keel või mõni autor
2) Tekstilt tekstile
3) Tekstilt vastuvõtjale - kuidas mõistetakse ja tõlgendatakse filmi.

METZi tähendustasandid
1) Fenomenoloogiline tasand - vaataja 'läbielatud', vahetult mõistetud tähendus; näiline mõistmine
2) Koodi tasand - fikseerunud tähendused
3) Filmiteksti tasand - kontekstuaalne tähendus, filmi teiste elementide kontekst.

BORDWELLi tasandid:
Mõistetav
-referentsiaalne tähendus - lugu ja diegees
-eksplitsiitne tähendus - diegeesi ja loo otsene kontseptuaalne tähendus
Tõlgendatav
-implitsiitne tähendus - tekstuaalsetest vihjetest konstrueeritav sümboolne tähendus. Big Lebowskis sõja kohta
-sümptomaatiline tähendus - tähendus, mida filmiloojad tahtlikult ei edasta, aga mis on autori obsessioonide või ideoloogiate tulemus
---
NARRATIIV -> komparatiivne narratoloogia (Chatman, Stam, Jost)
Narratiiv on inimese mõtlemise põhistruktuure, st me korrastame ome mõtted loostamise teel.
Seymour Chatman
Narratiiv jaguneb kaheks;
1) Lugu - see, mida kujutatakse (sündmused, tegelased, asjad jne)
2) diskursus - see, kuidas kujutatakse

DIEGEES
Souriau järgi:
Loomaailm
Asu, olendeid, sündmuseid, nähtuseid jne sisaldav ajalisruumiline, sisemiste seaduste poolt korrastatud tervik
Ruum - ekraaniruum ja diegeetiline ruum
Aeg - filmofaaniline aeg ja diegeetiline aeg

Diegeetiline vs mittediegeetiline
Heli, katkestused
Heli on diegeetiline kui mängib bänd või raadio, mittediegeetiline kui on heliefektid nt või kui tegemist on taustamuusikaga, millest tegelased teadlikud pole (ainult vaatajad)

Burchi kinematograafilise representatsiooni kaks dimensiooni: narratiiv ja diegees
Diegeetiline protsess:
-diegeesiloome. esituse tasandil (liikumine, heli, kaamera kohalolu jne)
-diegeetiline efekt. retseptsiooni tasandil - kohalolumulje, vaataja on sündmustesse tõmmatud
täielik või osaline diegeesimulje
immersioon

Diegeesimulje loomine: multisensoorsus, 3D-lisus, liikumine, kaamera positsioon
Mulje lõhkumine: läbi narratiivsete praktikate - keskendumine loole ja jutustamisele; läbi diskursiivsete praktikate - eneseviitelisus

Narratiiv on lugu (ekraniseering), diegees on loomaaim.

AEGRUUM
Ruum on kui lava
on kui maastik või keskkond
on kui tähendusruum

Genette'i ja Stami järgi jutustajad:
1) intradiegeetiline - jutustav tegelane:
-homodiegeetiline: enda loos
-heterodiegeetiline: ei ole tegelane enda loos
-meta diegeetilinetegelase jutustava loo sees muutub uus tegelane jutustajaks
2) ekstradiegeetiline - väline jutustaja mis iganes diegeesi suhtes, ka jutustav kaameta, pildilooja, primaarne jutustaja.

Eristatakse, mitmendas isikus jutustatakse, mil viisil (heli või pilt), positsiooni (kas piiratud või kõike haarav)

Järgmine kord fokalisatsioonist
Vaatame filmi 'merehädaline kuul' ILMSELT esmaspäeval.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

---BORDWELLI TÄHENDUSTASANDID---
1) Referential meaning. Tähendus sõltub vaataja teadmistest ja võimest ära tunda kirjeldatud sündmusi. Kui vaataja kirjeldatud sündmustega/nähtustega tuttav ei ole, võib osa tähendusi kaduma minna. Referential meaning refers to things. See tasand kasutab ajaloolisi ja kultuurilisi teadmisi, mis inimestel peaksid olema.
2) Explicit meaning. Tähendustasand, mis võib anda meile filmi mõtte või moraali üsna selgesti kätte. Siiski, see muutub oluliseks vaid läbi konteksti ja see võib olla ÜKS paljudest pointidest filmis, sest filmisüsteem on suurem kui üks eksplitsiitne tähendus suudab hõlmata. Tuntud fraaside kasutamine nt.
3) Implicit meaning. Abstraktsem kui eksplitsiitne ja läheb sellest kaugemale. Vihjab millelegi. Wizard Ozi näide, et Dorothy tahaks vahel jälle võlumaale minna, aga ometi peab leppima täiskasvanueluga. Võib võtta seda võlumaad kui väravat lapsepõlvest täiskasvanuks. Vihjab, et ka täiskasvanud tahavad vahepeal muerdest pääseda samasse toredasse maailma. Sümbolid, metafoorid.
4) Symptomatic meaning. Abstraktne ja üldine. Räägib üldist tausta, mis võiks sama olla igal filmil jm. Võib anda vihje eksplitsiitse või implitsiitse kohta.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

----28.05.2013 LOENG----

NARRATIIV
DIEGEES - kronotoobitasandid
"Hoodwinked" - ühest subjektiivsest maailmast teise liikumine.
Iga tegelane jutustab maailma oma subjektiivsest seisukohast, hoomata mõju maailmale, filter: kas on kohe ja eksplitsiitselt aru saada, et tegu on kellegi subjektiivsega või nagu Fight Clubis - alles lõpus.

Alati mingi vaatepunkt - semiotiseerimine/desemiotiseerimine -> kas jäetakse mulje, et inimene näeb või ainult kaamera.
Taju eripärasusi imiteeriv kaamera: nt pildi udustamine ja siis minestamine, purjus inimene, putuka silme läbi jne

FOKALISATSIOON - (Genette) - narratiivse info piiramine kellegi taju, teadmiste vaatepunktiga.
1) Väine fokal - näidatakse sündmuseid, mida tegelane kogeb, ent mitte tegelase vaatepunktist
2) Sisemine fokal - milelgi esitamist tegelase silme läbi nähtuna (subjektiivne plaan)
3) Fokaliseerimata jutustus - objektiivne esitus, kus nähtut ei vahenda ükski diegeetilin, vaid diegeesiväline narratiivne agent - jutustaja

Jost'i fokalisatsioon:
1) Väline - vaataja teab vähem kui tegelane, vaatajal puudub ligipääs tegelase tajuvaatepunktile ning kasutatud pole ka pealeloetud teksti mõtte seletamiseks
2) Vaataja fokal - vaataja teab rohkem kui tegelane
3) Sisemine - sündmused nii nagu tegelased neid näevad, läbi nende meele.

Hea film muudab meid mõttelugejaks. Meile näidatakse tegelast ja me saame aru, mida ta mõtleb.

Teadmised filmis: Kes teab -> kuidas mõjutab tähenduse andmist. Kui usaldusväärne on edasiantud informatsioon?

KRONOTOOBID:
1) Topograafiline - objketiivne aeg-ruum
2) Psühholoogiline - jutustaja või tegelase maailm
3) Metafüüsiline - kontseptsiooni loomise, implitsiitse autori tasand