Õppejõud: Kalevi Kull
----13.02.2013 LOENG----
Eluprotsess ongi märgiprotsess. Teadus kui sotsiaalne institutsioon - üksteist aidata.
Vajadus biosemiootika järele:
- semiootika poolt
- bioloogia poolt - peale keerulise ehituse vaja mõista ka seda, mis nende organismide jaoks on oluline ja mis mitte, millisena nad maailma näevad. Uexküll ja tähenduste olemasolu.
Lingvistika mõistete kasutamine, hiljem mõistmine, et kommunikatsioon toimub ka nende vahel, kes ei oska ega saagi oskama inimkeelt.
Teadused Locke'i järgi kolmeks:
1) Füüsika - asjade ehitus
2) Semiootika (erakordselt tähtis koht teaduste hulgas)
3) Eetika
Mida teavad? Mismoodi nende teadmine teistmoodi?
***'Humanitaarteaduste metodoloogia' MAREK TAMM Järgmiseks loenguks!***
Erinevates teadusvaldkondades arusaamade sarnasus süvamudeli tasandil (Foucault)
*Elussüsteemide mõistmine Artur Lovejoy (ideede ajaloo rajaja) järgi.
1) Astmikumudel või redelimudel - looduse astmik moodustab täieliku terviku - kõigel on oma koht ja koos moodustavad harmoonilise terviku (mitteevolutsiooniline vaade)
Voltaire: loodust saab teha paremaks (ei ole harmooniline ja kooskõlas, on erinevaid võimalusi)
2) Puu kui süvamudel (sugulussuhete kirjeldamine sugupuudega, hargnemine, liikumine, kasv, progress). On olelusvõitlus, konkurents ressursside pärast. Monofüleetiline - üks alguspunkt
3) Võrk - suguvõrk, suhetevõrgustik. Polüfüleetiline - ei alga ainult ühest punktist - igal ühel on ju kaks vanemat ega saa alata ainult ühest.
Võrk tuleb esile ka kommunikatsioonis.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---20.02.2013 LOENG---
ELU ENNAST ei suuda bioloogia puudutada, vaid välist, elu keha.
Selleks biosemiootika.
SEMIOOS - märgiprotsess
Märgi mõiste protsessuaalne
*Lotman: kommunikatsiooni võimalikkus. 2 osapoole vahel; kui nad kasutavad täiesti erinevat märgisüsteemi, pole midagi ühist, siis nad ei saa kommunikateeruda. Teine äärmus, kus nad on täiesti ühesugused - aga siin pole ühel teisele mitte midagi öelda, seega jälle pole kommunikatsioon võimalik. Et suhtlus võimalik oleks, peab olema midagi ühist ja midagi kindlasti erinevat. Kommunikatsioon on ühe teadmise tõlge teiseks tähenduseks. Kommunikatsiooniks on vaja mitut keelt, ühest ei piisa. Code Duality.
Semioosi kõige fundamentaalsem omadus.
Semioosi olukord - kui seadused ei ütle, algoritmid ei determineeri, koodid ei määra. Ennustamatuse hetk (Lotman). Organism leiab lahendus, õpib ära toimimisviisi, jätab selle meelde ja loob sellega uue koodi. See harjub talle sisse ja mõnel järgmisel korral reageerib ennustatavalt. Uue lahenduse leidmine - loomine. Peirce'i järgi 'habit making'. Harjumiste seaduspärasemaks muutumine - determineeritud käitumine. Tuntud märkidele rakendame ühesugust interpretatsiooni.
Füüsikaseadus - energia jäävuse seadus. Kas on erandeid? Kui on:
1) vaatlus vigane
2) seadus on valesti formuleeritud - tuleb seadus ümber sõnastada. Füüsikaseadustes ei saa olla, et vahel ei kehti.
Aga organismide poolt loodud või õpitud seadustes on erandeid, nende loomuses on erandid.
???Fallibilism - filosoofiline vaade, et inimestel võivad olla valed uskumused, ootused jne, aga ometigi on need õigustatud???
Semiootika pole täppisteadus - märgiprotsessid on olemas, märgiloome on olemas, aga me ei saa neile ligi, nii nagu füüsikalised valemid? seda nõuavad, füüsikas on kõik täpselt defineeritud ja määratud.
Tähendusteadused (võrreldes loodusteadustega): quality over quantity.
Pan-semiootikud - tähendusevaba
Semioosiline - semioosi sisaldav
Semiootiline - asju uuriv semiootika kaudu
TOPELTKODEERITUS - Hoffmeyer
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---27.02.2013 LOENG---
BIOSEMIOOTIKA AJALUGU
'Routledge companion to semiotics' edited by Paul Cobley
'Semiotica' ajakiri
'Essential readings in biosemiotics' Donald Favareau
'Journal of biosemiotics' edited by Marcello Barbieri
'The eclipse of darwinism Peter Bowler
'Cognitive biology' Gennaro Auletta
'Developmental plasticity and evolution' Mary Jane West-Eberhard
Jakob von Uexküll
'Essays in zoosemiotics' Sebeok
Jesper Hoffmeyer
'Biosemiotics' ajakiri Springeri kirjastus
'Gatherings in biosemiotics' edited by Silver Rattasepp, Tyler Bennett
'COGNITIVE SMEIOTICS'
'Kõik me tunneme' Andreas Weber
Preformism - varases arengujärgus juba välja arenenud organialged
19.sajand epigeneetika - ei ole muutusi genoomis.
Eluprotsess on loov protsess. Loov alge olemas, seesmine aktiivsus.
Modern synthesis 1930ndate paiku, darwinism populaarseks
21.sajandil taaskord epigeneetika kõrgem aeg
1990ndatel G.Prodi, T.Uexküll (Jakobi poeg), T.Sebeok biosemiootikateemalised sümpoosiumid
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---06.03.2013 LOENG---
Biosemiootika ajaloos üleminekuid vaadelda paradigmalaadsete nähtustena.
--------------------------------------------------------------------------------------
DARWIN BAER
--------------------------------------------------------------------------------------
*Evolutsioon *Individuaalne areng
*Fülogenees *Ontogenees
*Looduslik valik *Orgaaniline valik
*Juhuslikud mutatsioonid *Organismi valitud mutatsioonid
*Organism passiivne *Organism aktiivne
*Orgn tunnused preformatiivsed *Epigeneetilised
*Muutus lähtub üksikust *Muutus lähtub grupist
*Konkurents *Sümbioos
*Eesmärgipärasus *Teleoloogilisus
*Mitteintentsionaalsed muutused *Intentsionaalsed
*Gradualistlik *Punktualistlik
*Isoleeritus *Atraktiivsus
*Monofüleetilisus (puutaoline mudel) *Polüfüleetiline (võrgumudel)
*Ristumine (seks) suurendab mitmekesisust *Ristumine piirab mitmekesisust
*Evolutsioon stohhastiline (juhuslik) *Seaduspärased
--------------------------------------------------------------------------------------
*Baeri järgi seletatakse Fülogeneesi ontogeneesi järgi, Darwini järgi vastupidi
*Looduslik valik - väline filter (keskkond), mis ühtedel laseb paljuneda, teistel mitte
*Orgaaniline valik - mitte keskkond ei vali, selekteeri välja, vaid organism ise teeb otsuseid söögi, elukoha, partnerite jne kohta.
*Juhuslikud mutatsioonid - täiesti juhuslikud, pole seaduspära jne. Baeri järgi on mutatsioondi aga organismi enda poolt kanaliseeritud või välja valitud, samas ei ole need organismi poolt ise suunatud, vaid need muutused on organismi poolt kasutusele võetud.
*Darwini järgi on organism väga passiivne, välised olud on põhilised mõjutajad. Baeri meelest organism aktiivne ja teeb otsuseid, väliskeskkonna mõjusid ei pea nii tähtsaks.
*Baeri järgi muutused toimuvad korraga paljudes organismides. Evolutsioonilised protsessid aeglased, ei saa otse oma silme läbi kontrollida. Vaadelda paleontoloogiat, seal on mõlemaid seiukohti kaitsvaid väiteid ja põhjendusi.
*Sümbioos taandatakse konkurentsile. Teisi aidatakse, sest see on konkurentsis mõnikord endale kasulik
*Baeril atraktiivsus - püüd olla teise omasuguse juures
*Baeri vaadete pooldajaid oli palju 20.sajandi alguses, 19.sajandi lõpus, nt Jakob von Uexküll. Elujõudude (entelehhiate) tähtsustamine(?)
*NEOVITALISM
*NOMOGENEES (Lev Berg) - seaduspärane evolutsioon, võttis kokku darwwinikriitilised vaated. Bergi esindaja venemaal A.Ljubištšev
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---13.03.2013 LOENG---
1) Kuidas ära tunda semioosi?
2) Mis on meronoomia ja taksonoomia?
3) Kuidas märgiprotsesse saab klassifitseerida?
1. SEMIOOS
Semioos on protsess, mis toimub tingimustes, kus koodid omavahel kokku ei sobi. Ja need, mis kokku ei sobi, on eelneva semioosi produktid. Semioos on järeldamise, otsimise ja interpretatsiooniprotsess. Kui leitakse lahendus, on sellel tendents saada harjumuseks, jääda meelde, saada äraõpituks.
Semioos on protsess, mis tuleb esile seal, kus asjad kokku ei klapi, kus on segadus, pole algoritmi, mis ütleks, kuidas käituda. Eluprotsess on semioos, sest me lahendame probleeme ja otsime lahendusi permanentselt. Seega elu on lahendamatu mõistatus, püsiv segadus.
DNA enese ehituses, nukleotiidide järjestuses pole märgisuhet
Biochemical processes in the cell - kaart kõigist protsessidest
Reguleerivad tuumad
Replikatsiooni kaudu pärandamine
Hakkame looma märgisuhet, kui on midagi uut, miski ei sobi kokku, vastuolu
INDUKTSIOON - Induktsiooni puhul me teeme järeldusi mingite asjade omaduste kohta - kas et need samad omadused on asjal ka tulevikus või see, et mingil analoogsel asjal on ka samad omadused, teeme üldistusi analoogia põhjal (kvalitatiivne induktsioon)
DEDUKTSIOON - tõestest eeldustes tõesed järeldused
ABDUKTSIOON - oletamine midagi, mille kohta meil pole infot. Oletame uut infot. Hüpoteesidaas nö.
2. MERONOOMIA - terviku osade klassifitseerimine, jaotamine. Nt organismi jaotamine organiteks, saadud ühikud on meronoomid. Semioosi struktuur.
TAKSONOOMIA - ühendab tervikuid. taksonid. Kui palju neid tuleb, ei saa ennustada organismi arhetüübist, potentsiaalselt võib olla neid lõputult palju. Semioosi tüübid.
Peirce'i tüpoloogia on mereoloogiline
Sebeoki tüpoloogia semi-mereoloogiline
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---20.03.2013 LOENG---
JAKOB VON UEXKÜLL
Tartu semiootika
TÜ-s ajalugu, mineraloogia, zooloogia
Euroopa bioloogijaamades tegi teadustööd mereselgrootute füsioloogia alal
1926 asutab Hamburgi ülikooli juurde omailmauuringute instituudi. Ei olnud väga nõus darvinismiga, pidas seda liialt spekulatiivseks (kuigi õpingute alguses oli veendunud darvinist).
OMAILMATEOORIA
*Filosoofiliseks baasiks Kanti tunnetusteooria (tunnetuse aprioorsed - kogemusele eelnev - vormid ajas ja ruumis)
Bioloogias peaks olema Kanti teooriale laiendused:
1. Tuleb arvesse võtta meie endi keha omadused, inimese tajulisi ja talitluslikke piire
2. Tuleks uurida ka teiste subjektide suhestumised asjadega
Igal liigil ja isendil on kindlad objektid, millega tema elutegevus on seotud, vaid need objektid on tema jaoks tajutavad ning ta tunneb neid ära kindlate märkide abil.
Omailm koosneb veel tajuilmast ja mõjuilmast.
Funktsiooniring (puuk)
1.Tajupideme kandja higinäärmed
Tajupide lõhn
Mõju: kukkumine imetaja karvastikku
2.Tajupide: soojus
Mõju: karvadeta nahalapi poole liikumine
3. Tajupide: naha ja karvastiku taktiilsed (kompimisega seotud) omadused
Mõju: puurimine
Mõjupide: puurimisest tingitud haav
Iga järgnev mõjumärk kustutab eelneva tajumärgi
Kõigil elusorganismidel on 4 funktsiooniringide põhitüüpi: toit, partner, meedium, vaenlane.
Igal tüübil oma märgirepertuaar.
Sama objekt võib olla ka erineva tähendusega, sõltuvalt millisesse tähenduslikku ringi organism siseneb (sõltub vajadusest)
Teiste organismide omailmast saame aimu vaid teaduslike konstruktsioonide kaudu - jälgimine, oletused
Uexkülli sõnul pole taimedel omailma, sest neil puudub närvisüsteem. Küll aga, on neil tähendusfaktorid.
INIMESE OMAILM
*Mõjuruum
*Kompimisruum
*Nägemisruum
Inimene eristab kuute suunda:
1. Parem
2. Vasak
3. Üles
4. Alla
5. Ette
6. Taha
Tasanditest moodustub koordinaatsüsteem, mis on seotud peaga ehk meie peaosade järgi eristame tasandeid-suundi.
Nägemisruum: sõltuvalt nägemisretseptorist igale märgile üks oma koht nägemisväljal
Kompimisruum: erinevates nahapiirkondades on puutetundlikkus ka erinev, seega kohtade arv eri nahapiirk erinev. Keele ja sõrmeotsad on kõige suurema eristusvõimega. (nõelatorgete näide)
Teised tõlgendused: inimene keelevõrgus, see on ühest küljest vabadus, teisest küljest ainuke maailmaga suhestumise viis. (AGA meditatsioon ja - miks ka mitte - narkootilised ained??)
Kui palju on võimalik omailma muuta? (õppimine?)
Tähendus seotud subjekti enda kehaga.
Koerte märgirepertuaar - pimedate juhtkoerte treeningud. Kehatunnetuse muutmine - kaariku meetod - ei saanud koos sellega enam käituda nagu varem, ümberõppimine.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---27.03.2013 LOENG---
Sõna 'Bioloogia' - Burdaeh.
Osborne'i ülesanne:
-Kirjeldada
Meie ülesanded:
-Demonstreerida evolutsiooni semiootilise ja darvinliku mudeli erinevust
-Tõestada, et evolutsioon kui kaugem teadvus ei vaja konkurentsi
Ontogenees aitab loomadel ja taimedel jääda ellu kriitilistes tingimustes. Toimuvad muutused ja need jäävad.
LOODUSLIK VALIK
Genotüüpide differentseeruv reproduktsioon
Loodusliku valiku alla ei kuulu:
-indiviidi surm keskkonda sobimatuse tõttu (oleks siis, kui see surm on regulaarne tulemus geneetiliselt päritava omaduse tõttu)
mitte-darvinlik
Neutraalne evolutsioon.
Adaptiivne evolutsioon.
Adaptiivne evolutsioon orgaanilise valiku järgi:
aluseks muudatus geeniekspressiooni mustris.
Kõik elus on evolutsiooni tulemus ja põhineb evolutsioonil. (Evolutsioon esmatähtis)
Evolutsioon pole funktsioneerimiseks vajalik, evolutsioon on pigem kõrvalefekt eluprotsessides ja elu ei saa lihtsalt seda vältida (evolutsioon teisejärguline).
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---10.04.2013 LOENG---
SEMIOOM
-Orgaanilised interaktsioonid kui õpitud ja kodeeritud interaktsioonid. Kommunikatsioonisuhete kogum, märgisuhete kogum.
Semiootika valdavalt holistlik.
*Süsteemibioloogia langeb kokku nii mitmeski asjas kokku biosemiootikaga:
-Terviku kaudu lähenemine,
-suhtevõrgusteike uurimine - suhete süsteemi,
-tähelepanu funktsioonidel
Ökoloogilised suhted
Suhted:
Mutualism - kumbki ei saa ilma teiseta, mõlemale posit.
Kommensalism - ühele posit, teisele ei mõju
Amensalism - ühele negat, teisele ei mõju
Konkurents - mõlemale negatiivne, mõlemad kannatavad.
Liigipaari stabiilsus + = - ainult sellepuhul tegu stabiilsusega, näiteks:
*Šaakalid ja jänesed. Jänesed saavad paljuneda, siis šaakalid hakkavad neid jälle maha murdma, siis tekib jänestel jälle paljunemisvõimalus jne. Võngub, aga kogu aeg kordub sama ja see teebki stabiilseks.
KONSORTIUM - püsivad suhted, lihtsalt suhted, ei head ega halvad??
OMAILM - Jakob von Uexküll - organismi märgisuhete kogum.
BIOFOONIA - Bernie Krause - organismidevaheline heliline suhestik looduses
ÖKOLOOGILINE KOOD - Alexandr Levich - märgisuhete kogum, mis on omane ökosüsteemile, selle moodustavad elussüsteemide endi poolt kehtestatud suhted.
Elusüsteemide struktuur seisneb funktsionaalsetes suhetes - märgisuhete kompleksis ehk semioomis. Suhtepõhist lähenemist kirjeldavad konsortsium, omailmad, koodid, biofoonia.
Üksikliikide hoid käib suhtehoiu kaudu.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
---17.04.2013 LOENG---
KOOD
Universaalsed füüsikaseadused
Reeglite puhul ei ole võimalik ette arvutada, kuidas üks teisele mõjub.
DNA (replikatsioon) -> RNA (transkriptsioon) -> valgud (translatsioon)
Translatsiooni puhul tegemist juba koodiga, seetõttu ka semiootilise protsessiga
Koodi enese kandmine, vastavus, meeleshoidmine on transport-RNA-des
Kood ei ole kõigil organismidel ühesugune. Mitokondrites on erinevus standardkoodist suurem
Füüsikaseadustest ei saa tuletada, milline aminohape satub kokku missuguse nukleotiidiga??
Epigeneetilised protsessid - vahendajatega protsessid, seega semiootilisest vaatenurgast ongi tähtis just need epigeneetilised.
Splicing-kood: intronid ja ekstronid, ensüümid tunnevad ära teat intronite lõigud ja teevad nö aasa, 'lõikavad' selle ära ja saavad sobiva asja.
Signaali transduktsioon: membraanide peal, seal ensüümid. On vahendatus (vastupidiselt transmissioonile).
Kood ise on semioosi produkt, ta ei sünni mingis elutus süsteemis.
G. Bateson informatsioonist: 'Difference makes a difference'
Tegin semiootikablogi. Riputan üles konspekte ja muudki - ehk on kellelegi abiks. Vahepeal võib-olla mölisen ka. Kõike ei tasu puhta kullana võtta.
0 comments:
Post a Comment